Vabamüürlus on üks maailma vanimaid organisatsioone, mille juured ulatuvad keskaegsete kiviraidurite traditsioonideni, kes ehitasid katedraale ja losse. Just sealt pärinevad mitmed vabamüürluses tuntud elemendid.
Keskajal rändasid kiviraidurid sageli, et leida tööd erinevates kohtades.
Töö ajal kandsid nad põllesid ja kindaid, et end töö ajal kaitsta, ning kasutasid erialase pädevuse tõendamiseks käepigistusi, salasõnu ja märke, mida teadsid vaid teised pühendunud meistrid.

Tänapäevase vabamüürluse alguseks peetakse 24. juunit 1717, mil Inglismaal loodi esimene suurloož. Selle taga peituv idee on aga märksa vanem ja ulatub suuresti keskaja vanade kivitööliste tsunftideni.

1723. aastal koostas James Anderson “Vabamüürlikud konstitutsioonid“,
mis moodustavad tänaseni kõigi vabamüürluse süsteemide aluse. Ühendatud Inglise Suurloožist (U:.G:.L:.E:.) lähtuv vabamüürlus tõlgendab neid ja muid dokumente väga rangelt (nt üheks kolmest religioossest raamatust: Piibel/Koraan/Talmud, peab olema suur valgus ning liikmeks võetakse vaid mehi). Inglise süsteem lähtub lisaks (väheste eranditega) põhimõttest, et igas riigis on “tunnustatud” vaid üks vabamüürlik organisatsioon (suurloož).
1723. aastal Prantsusmaalt alguse saanud vabamüürluse liberaalne ehk universaalne haru ei kohusta ühtegi looži kasutama religioosseid raamatuid. Seega võib kolmanda suure valgusena olla valge raamat või Inimõiguste deklaratsioon. Samuti on enamikes liberaalsetes loožides võimalik võtta liikmeks ka naisi. Liberaalses süsteemis võivad neli või enam loozit moodustada suurlooži ja luua suhteid teiste suurloožidega. Loožid hoiavad ka iseseisvalt sidet teiste loozidega ning teevad koostööd.

Kaasaegne vabamüürlus kasutab ehituslikke metafoore, et õpetada liikmetele, kuidas elada tulemuslikku elu, mis toob kasu neile endile ja nende kogukondadele. See aitab inimestel luua uusi sõprussidemeid, arendada suhteid ning täiustada end nii isiklikus kui ka avalikus elus. Liikmete toetamist peetakse viisiks aidata neil anda positiivne panus ühiskonda.
Vabamüürlasi on üle kogu maailma ca 6 miljonit õde-venda.

Vabamüürluse põhiväärtused
Vabamüürlaste jaoks on kolm olulist väärtust, mis aitavad neil eluteel suunda leida:
Ausus, Austus, Solidaarsus

Tänapäeva ebakindlas maailmas on need põhimõtted endiselt sama aktuaalsed kui igal teisel ajal meie ajaloos.

Universaalses vabamüürluses mõistame vennaskonda kui inimeste ühendust, sõltumata soost, usutunnistusest või päritolust. See eristab meid inglise süsteemist, mis võtab vastu ainult mehi. Me austame ja hindame kõiki loože – olgu need ainult meestele, ainult naistele või segaloožid. Iga vabamüürlane on teretulnud meie tegevustes osalema. Meie vendade ja õdede mitmekesisus on tugevus, mis rikastab arutelusid ja aitab kaasa ühiskonna suurele ehitustööle.

Vabamüürlus on demokraatlikult korraldatud ühing, mis ei ole salajane. Kuid nii nagu igal perel, mistahes muul ühingu ja riigil, on ka meil teadmised, mida jagame vaid oma liikmetelee.
Tasub aga pidada meeles, et loožides ei toimu midagi, mis oleks seaduse või heade kommetega vastuolus. Siiski tuleb tõdeda, et on inimesi, kes suhtuvad vabamüürlusesse skeptiliselt.

Vabamüürlaseks võib saada iga vähemalt 21-aastane inimene, kes soovib enda harida ja kogukonda panustada.

Igal vabamüürlikul loožil on oma kord, kuid üldiselt peetakse vestlusi, et mõista, kas “otsija” sobib looži ning kas ta leiab sealt otsitava. Kui loož leiab, et koostöö on sobiv, toimub pidulik vastuvõtutseremoonia.
Huvi korral on võimalik osaleda tutvumisõhtutel, kus saab esitada küsimusi ja kohtuda liikmetega.

Iga vabamüürlik loož on demokraatlikult juhitud ja igal liikmel on sõnaõigus.
Rituaalset tööd juhib looži meister, kes koos teiste valitud ohvitseridega töötavad looži hüvanguks
1-2 hooaega.

Lisaks enesearengule ja grupitöös osalemisele peaks liige käima regulaarselt korra kuus toimuvatel looži koosolekutel ning aktiivselt kaasa lööma.

Loožil on oma traditsioonid ja reeglid. Liikmetelt oodatakse osalemist koosolekutel ja aktiivset panustamist. Samuti on kuutasu, mis katab ruumide, inventari ja muu vajaliku kulud.

Vabamüürlus on eluaegne vendlus, millest lahkumist ei tohiks kergekäeliselt kaaluda. Lahkumine on siiski võimalik, kuid peaks jääma erandlikuks ja olema hästi läbimõeldud.